Meie kõigi elu on stressirohke ja see võib põhjustada võitlust vaimuhaigustega. Mida õnnelikum ja positiivsem olete, seda parem on teie vaimne tervis.

Mis on vaimne tervis?

Vaimne tervis on psühholoogilise heaolu tase või vaimuhaiguse puudumine. See on otseselt seotud meie igapäevaste tegevuste ja füüsilise tervisega. Inimese vaimne tervis aitab tal määrata stressitaset, seostada muid asju ja teha valikuid erinevate tegevuste vahel.

Vaimse tervise sobivus on meie kõigi jaoks vajalik, et säilitada oma vaimset seisundit. Millised on vaimse tervise vormisoleku peamised tegurid?

Vajame tervet ja positiivset keskkonda, mis aitab meil arendada meie vaimset tervist ning hoida seda tugevana ja tervena. Seda me nimetame "vaimse tervise vormistamiseks".

Vaimse tervise vormisoleku tegurid

Terve vaimse tervise säilitamiseks tuleks ülimalt tähtsaks pidada järgmisi tegureid:

1. Elustiil. Tänapäeva maailma elustiil on läinud täiesti valele rajale, olles inimese vaimsele tervisele tõeliselt kahjulik. Elustiil on esimene tegur, mis mõjutab iga inimese vaimset tervist. Tänapäeval elame rämpsu elu, kus meil pole aega nii enda kui ka teiste jaoks, mis tapab nii meie tervise kui ka aju, mille tulemuseks on erinevad haigused ja muud vaimsed probleemid. Tervislik eluviis ei too kaasa mitte ainult vaimse tervise arengut, vaid aitab ka elada positiivset ja tervislikku elu.
2. Harjutused ja aktiivsuse tase. Igapäevane treenimine nii vaimse kui ka füüsilise tervise jaoks on õnnistuseks. Mida rohkem töötate oma keha säilitamiseks, seda rohkem vabastab teie keha teatud koguse antidepressanti, et hoida teid terve päeva naeratades. Pargis või lagedal alal treenimine edendab ka vaimset tervist ja aitab teil olla terve päeva õnnelikum. Mida rohkem olete aktiivne, seda rohkem vabastab teie aju positiivsust, et tagada hea vaimne tervis.
3. Suhtlemine. Teine oluline tegur õige vaimse tervise säilitamiseks on inimestega suhtlemine või suhtlemine ning mitte hoida teid elektroonika ja tööpinge vahel. Vaim nõuab puhkust ja suhtlemine võib pakkuda teile palju positiivsust ja aitab teil oma igapäevast tööd sünkroonida. Mida rohkem suhtlete, seda paremini tunnete end reaalses maailmas endast parima andmiseks. See tegevus ei mõjuta mitte ainult teie vaimset tervist, vaid aitab ka suurendada teie teadmisi maailma ja muude sellega seotud aspektide kohta.
4. Meditatsioon. Teine kasulik ja loomulik protsess vaimse tervise parandamiseks on regulaarne mediteerimine. Meditatsioon lisaks põhiharjutustele soodustab hapniku sissevoolu ajus, tuues seeläbi kaasa parema tervise; olgu see siis füüsiline või vaimne. Meditatsioon värskendab ka meie mõtteid ja seda peetakse inimeste tervise edendamise õnnistuseks, kuna see nõuab nii vaimu kui keha aktiivset osalemist.
5. Tervislik uni. Teadlaste sõnul peaks inimene magama iga päev vähemalt 7-8 tundi. Õige uni aitab organismil reguleerida ja kõrvaldada kõik keha toksiinid, mis on kogu päeva jooksul teie kehasse sattunud. Hea uni öösel on parim ravim igapäevase vaimse väsimuse leevendamiseks.
6. Õnnelik olema. Viimaseks, kuid mitte vähem tähtsaks, "õnnelik sina" on alati "terve sina". Mida rohkem sa oled õnnelik ja positiivsem, seda rohkem oled vaimselt vormis. Surmavate haiguste (nt vähk, astma) all kannatava patsiendi elu ei ole kerge, kuid kui patsient on vaimselt tugev, võib ta isegi püüda selle õigeaegselt välja ravida ja tervislikult elada. Tervislik toitumine õige isuga, hea elustiil koos paari regulaarse harjutusega võib anda teile säravama, parema ja pingevaba elu.

Kuidas fitness teie aju aitab?

Kuigi fitnessi füüsilised eelised on hästi teada, on selle positiivne mõju ajule sama märkimisväärne. Regulaarne füüsiline tegevus ei tugevda ainult lihaseid ja luid, vaid toetab ka kognitiivset funktsiooni, vaimset heaolu ja üldist aju tervist. Siit saate teada, kuidas sobivus toidab teie aju elujõudu:

1. Tõhustatud verevool: Treening stimuleerib vereringet, tagades hapniku ja oluliste toitainete tarnimise ajju. See suurenenud verevool soodustab aju tervist, toetades uute neuronite kasvu ja soodustades optimaalset kognitiivset funktsiooni.
2. Neurotransmitteri võimendus: Füüsiline aktiivsus vallandab neurotransmitterite, sealhulgas endorfiinide, dopamiini ja serotoniini vabanemise. Need kemikaalid aitavad tõsta meeleolu, vähendada stressi ja parandada vaimset selgust.
3. Parem õppimine ja mälu: Treeningut on seostatud parema õppimise ja mälu säilitamisega. See suurendab aju võimet moodustada uusi närviühendusi, hõlbustades teabe neeldumist ja säilitamist.
4. Neuroprotektiivne toime: On näidatud, et regulaarsel kehalisel aktiivsusel on neuroprotektiivne toime, mis kaitseb aju vanusega seotud allakäigu eest ja vähendab neurodegeneratiivsete haiguste, nagu Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi, riski.
5. Stressi vähendamine: Treening on loomulik stressimaandaja. See vähendab stressihormoonide (nt kortisooli) taset ja soodustab endorfiinide tootmist, mis soodustavad lõõgastus- ja heaolutunnet.
6. Suurenenud aju plastilisus: Treening mõjutab neuroplastilisust, aju võimet kohaneda ja ennast ümber ühendada. Füüsilise tegevusega tegelemine julgustab aju looma uusi närviradasid ja kohanema muutuvate oludega.
7. Meeleolu tõus: Treening toimib meeleolu tõstjana. See aitab leevendada ärevuse ja depressiooni sümptomeid, suurendades meeleolu reguleerivate neurotransmitterite, nagu serotoniin, kättesaadavust.
8. Vastupidavus stressile: Regulaarne treenimine suurendab teie võimet taluda stressi ja taastuda keerulistest olukordadest. See suurenenud vastupidavus laieneb nii füüsilistele kui ka vaimsetele stressiteguritele.
9. Suurenenud keskendumine ja tähelepanu: Füüsiline aktiivsus suurendab kognitiivseid võimeid, nagu keskendumine, tähelepanu ja probleemide lahendamine. See käivitab aju parema keskendumise ja vaimse selguse saavutamiseks.
10. Vähendatud kognitiivne langus: Kogu elu füüsiliselt aktiivsena püsimine on seotud kognitiivse languse riski vähenemisega vananedes. Treening toetab aju tervist ja aitab säilitada kognitiivseid funktsioone.
11. Parem unekvaliteet: Regulaarne treenimine aitab parandada une kvaliteeti, mis on oluline kognitiivse funktsiooni, mälu konsolideerimise ja üldise vaimse heaolu jaoks.
12. Meeleoluhäirete regulatsioon: Treeningul on reguleeriv toime meeleoluhäiretele nagu depressioon ja ärevus. See võib olla täiendav strateegia koos muude ravimeetoditega.
13. Stressi juhtimine: Füüsiline aktiivsus annab väljundi stressist vabanemiseks, aidates ära hoida kroonilise stressi negatiivseid mõjusid aju tervisele.
14. Neurogenees: Treening soodustab uute neuronite kasvu ajus, seda protsessi nimetatakse neurogeneesiks. See toetab kognitiivset paindlikkust ja kohanemisvõimet.
15. Kognitiivne vastupidavus: Regulaarne treenimine suurendab kognitiivset vastupidavust, võimaldades ajul optimaalselt toimida isegi siis, kui seisavad silmitsi väljakutsetega või vanusega seotud muutustega.

Regulaarse füüsilise tegevuse kaasamine oma rutiini ei ole lihtsalt kingitus teie kehale – see on sügav investeering teie aju tervisesse. Treeningu teekonnale asudes ei kasvata te mitte ainult oma füüsilist heaolu, vaid kasutate ära ka märkimisväärseid eeliseid, mida treenimine teie vaimsetele võimetele ja üldisele kognitiivsele võimekusele annab.

Dietrich Grabbe

Fitnessi ja terviseekspert

Dietrich Grabbe on laialdaselt tunnustatud kui Saksamaa parim fitnessi ja tervise autoriteet. Dietrichi põhjalikud teadmised hõlmavad treeningteadust, toitumist ja vaimset heaolu, mis teeb temast selle valdkonna nõutud eksperdi.

https://www.healthyfitnesstrick.com/about-us/