Ärevus on tunne, mis tekib ootamatute häiretega sujuvas elus. Ärevuse impulsiivseks reaktsiooniks on vererõhu tõus, käte/jalgade värisemine, keha värisemine, higistamine jne. Mõnikord põhjustab see isegi hullemaid olukordi, nagu südameatakk või depressioon. Tavaliselt juhtub see nendega, kes on vaimselt sobimatud. Seega on sobivus ja ärevus üksteisega seotud, kuid pöördvõrdeliselt.

Inimene ei suuda igat olukorda ette näha ja kõiki oma elu aspekte kontrollida. Kuid nad saavad kindlasti jälgida oma reaktsiooni sellele. Nad suudavad sellele kindlasti viljakalt reageerida ja olla valmis seisma silmitsi igasuguste raskustega. Seda saab saavutada vaimse stabiilsuse ja vormisolekuga. Igast ebaõnnest saab üle, kui tal on vaimne võime ärevusega toime tulla meelekindluse ja rahutu rahuliku meelega.

Kas fitness ja ärevus on omavahel seotud?

Fitness ja ärevus on mündi kaks külge, sest kui üks on meile nähtav, muutub teine ​​nähtamatuks. Mõlemad on teineteise mõjude vastased kehale. Seega saame ärevuse taset vähendada ilma antidepressantide abita.

Looduslikud treeningmeetodid, nagu nõelravi, jooga, meditatsioon jne, on paremad võtted pikaks ajaks. Meie füüsilise ja vaimse tervise vahel on tugev seos, mis annab suurepärase idee vaimuhaiguse ravimiseks selliste füüsiliste tegevustega nagu hingamis- või naeruharjutused, aeroobika, tants jne.

Kuidas saab ärevuse taset kontrollida?

Õige toitumine on ainult fitnessi komponent ja kofeiini tarbimise piiramine ühe tassi päevas ja selle asemel rohke vee joomine avaldab tervisele head ja positiivset mõju. Loodusega koos aja veetmine ja värske õhu hingamine annab positiivseid tunde.

Veelgi enam, sõprade või pereliikmetega väljas jalutamine või sörkimine on ülim nauding ja ka stressimaandaja. Päikese all istumine, eriti talvel, annab D-vitamiini ning rahustab keha ja vaimu.

Naistel on ärevusprobleemid tõenäolisemalt kui meestel. Ja me teame, et nad vastutavad oma pere ja kodu eest. Seega on neil vajalik kaasata end fitnessi treeningutesse.

Isegi lastega mängimine, vabal ajal põrandal tantsimine võib olla suurepärane võimalus vaimuhaigustest eemale hoida. Tavaliselt väsivad ja tüdivad daamid kodus, kui nad end ühegi meelelahutusliku tegevusega ei seosta. Seega tunduvad treeningprogrammid sel ajal parim alternatiiv nii keha vormi viimiseks kui ka vaimselt vormis hoidmiseks.

Kuidas treening aitab ärevust leevendada

Jah, fitness võib olla võimas vahend ärevuse juhtimiseks ja vähendamiseks. On näidatud, et regulaarne füüsiline tegevus avaldab positiivset mõju vaimsele tervisele, sealhulgas leevendab ärevust.

Siit saate teada, kuidas sobivus võib ärevust leevendada:

1. Neurokeemiline tasakaal: Treening käivitab neurotransmitterite, nagu endorfiinid, serotoniin ja dopamiin, vabanemise, mis mängivad rolli meeleolu reguleerimisel. Need kemikaalid aitavad kaasa õnnetundele, lõõgastumisele ja üldisele heaolule, aidates võidelda ärevuse sümptomitega.
2. Stressi vähendamine: Füüsiline aktiivsus vähendab stressihormoonide, nagu kortisooli ja adrenaliini taset. Neid hormoone pidurdades aitab treening juhtida keha stressireaktsiooni ja soodustab rahulikku tunnet.
3. Tähelepanu hajutamine ja keskendumine: Treeninguga tegelemine nihutab teie fookuse murelikelt mõtetelt eemale. Treeningu ajal liigutustele, hingamisele ja füüsilistele tunnetele keskendumine võib katkestada mure- ja mäletsemistsükli.
4. Suurenenud vaimu-keha ühendus: Treeningtegevused soodustavad tugevat vaimu-keha ühendust, edendades tähelepanelikkust ja maandades teid praeguses hetkes. See tähelepanelikkus võib aidata ärevust vähendada, suunates teie tähelepanu tulevastelt muredelt eemale.
5. Parem unekvaliteet: Regulaarne treenimine võib parandada une kvaliteeti ja kestust. Kvaliteetne uni on ärevuse ohjamiseks hädavajalik, kuna unepuudus võib süvendada rahutust ja pingetunnet.
6. Sotsiaalne suhtlus: Rühmatrennides osalemine või sõpradega treenimine pakub võimalusi sotsiaalseks suhtluseks ja toetuseks. Sotsiaalne kaasatus võib võidelda isoleerituse tundega, mida sageli seostatakse ärevusega.
7. Enesetõhusus ja enesekindlus: Fitnesseesmärkide saavutamine tõstab enesehinnangut ja enesekindlust. Treeningu lõpetamisest või verstapostide saavutamisest saadud saavutustunne võib tähendada suuremat enesekindlust teistes eluvaldkondades.
8. Lihaspinge vähendamine: Füüsiline aktiivsus aitab vabastada lihaspingeid, mis on sageli ärevuse füüsiline ilming. Treeninguga saavutatud lõdvestus võib vaimsele heaolule positiivselt mõjuda.
9. Ärevusega toimetuleku strateegiad: Treeninguga tegelemine on tervislik toimetulekumehhanism ärevuse juhtimiseks. See annab alternatiivse võimaluse närvienergia ja stressi suunamiseks, vähendades kalduvust ebatervislikele toimetulekuharjumustele.
10. Hingamise reguleerimine: Paljud treeningtegevused, nagu jooga ja meditatsioon, rõhutavad kontrollitud hingamistehnikaid. Reguleeritud hingamise harjutamist treeningu ajal saab rakendada kõrgendatud ärevuse ajal, et tekitada rahutunnet.
11. Neuroplastilisus ja kognitiivsed eelised: Treeningut on seostatud neuroplastilisusega, aju võimega kohaneda ja ennast ümber ühendada. Regulaarne füüsiline aktiivsus võib kaasa tuua positiivseid muutusi aju struktuuris ja funktsioonis, aidates kaasa kognitiivsele vastupanuvõimele ärevuse vastu.
12. Isiklik volitamine: Järjepidev treeningrutiinides osalemine soodustab kontrolli tunnet oma füüsilise ja vaimse heaolu üle. See jõustamine võib võidelda abituse tundega, mida sageli seostatakse ärevusega.

Kuigi sobivus võib olla väärtuslik strateegia ärevuse juhtimiseks, on oluline mõista, et see ei pruugi olla kõigi jaoks eraldiseisev lahendus. Kui teil on tõsine või püsiv ärevus, kaaluge vaimse tervise spetsialistide abi otsimist, kes suudavad pakkuda teie vajadustele kohandatud juhiseid ja sekkumisi.

Millised harjutused on ärevuse jaoks parimad?

Teatud tüüpi harjutustega tegelemine võib olla eriti kasulik ärevuse leevendamiseks. Kuigi igasugusel füüsilisel tegevusel võib olla positiivne mõju vaimsele tervisele, on teatud harjutused ärevuse taseme vähendamisel eriti tõhusad. Siin on teatud tüüpi harjutused, mis teadaolevalt on kasulikud:

1. Aeroobsed harjutused: Aeroobsed või kardiovaskulaarsed harjutused on tuntud oma meeleolu tõstva toime poolest. Sellised tegevused nagu kiire kõndimine, sörkimine, jalgrattasõit, ujumine ja tantsimine suurendavad teie südame löögisagedust, soodustades endorfiinide vabanemist ja vähendades stressihormoone.
2. Jooga: Jooga ühendab endas füüsilised asendid, kontrollitud hingamise ja tähelepanelikkuse. Selle rahustav olemus muudab selle suurepäraseks valikuks ärevuse vähendamiseks. Jooga soodustab lõõgastumist, suurendab kehateadlikkust ja aitab hallata vaimu-keha ühendust.
3. Taiji: Sarnaselt joogaga on tai chi vaimu-keha praktika, mis hõlmab aeglasi, voolavaid liigutusi ja sügavat hingamist. See soodustab lõõgastumist, tasakaalu ja vaimset keskendumist, muutes selle tõhusaks ärevuse vähendamiseks.
4. Pilates: Pilates keskendub põhijõule, painduvusele ja kontrollitud liigutustele. See soodustab kehatunnetust, kehahoiakut ja teadlikku hingamist, mis kõik aitavad vähendada ärevust ja stressi.
5. Kõrge intensiivsusega intervalltreening (HIIT): HIIT hõlmab vaheldumisi lühikeste intensiivsete treeningute ja puhkeperioodide vahel. See ei ole tõhus mitte ainult füüsilise vormi parandamiseks, vaid ka meeleolu tõstmiseks ja ärevuse vähendamiseks.
6. Teadlik kõndimine: Looduses või vaikses keskkonnas jalutuskäik, samal ajal teadvelolekut harjutades, võib olla uskumatult rahustav. Pöörake tähelepanu ümbritsevatele vaatamisväärsustele, helidele ja aistingutele, võimaldades oma meelel keskenduda praegusele hetkele.
7. Fitnessi rühmatunnid: Rühmatrennides osalemine võib pakkuda sotsiaalset suhtlust ja kogukonnatunnet, mis võib aidata leevendada isolatsioonitunnet, mida sageli seostatakse ärevusega.
8. Ujumine: Tänu löökide rütmilisusele ja vee rahustavatele omadustele pakub ujumine nii kardiovaskulaarset kasu kui ka rahustavat toimet.
9. Tantsimine: Tantsus on ühendatud füüsiline liikumine rütmi ja muusikaga, soodustades eneseväljendust ja positiivseid emotsioone. See võib olla lõbus ja tõhus viis ärevuse vähendamiseks.
10. Matkamine: Loodusega ümbritsetud olemine ja mõõdukas kehaline aktiivsus matkamise kaudu võib soodustada lõõgastumist ja aidata meelt puhastada.
11. Venitamine ja sügav hingamine: Õrn venitus koos sügavate hingamisharjutustega võib aidata vabastada lihaspingeid ja aktiveerida keha lõõgastusreaktsiooni.
12. Mindfulnessi meditatsioon: Kuigi see pole traditsiooniline treening, hõlmab tähelepanelikkuse meditatsioon keskendunud hingamist ja hetkel kohalolekut. Regulaarne harjutamine võib aidata ärevust juhtida ja parandada üldist heaolu.

Olulised kaalutlused

• Järjepidevuse tagamiseks valige harjutused, mis teile meeldivad.
• Alustage aeglaselt ja suurendage järk-järgult intensiivsust, et vältida ülepinget.
• Enne uue treeningrutiini alustamist pidage nõu tervishoiutöötajaga, eriti kui teil on mõni tervisehäire.

Pidage meeles, et ärevuse jaoks õige treeningrutiini leidmine on isiklik teekond. Katsetage erinevaid tegevusi, et avastada, mis teile kõige rohkem mõjub. Järjepidevus on võtmetähtsusega ja nende harjutuste lisamine oma rutiini võib aja jooksul teie vaimset heaolu oluliselt parandada.

Kui ärevus mõjutab tõsiselt teie igapäevaelu, kaaluge lisaks harjutuste integreerimisele oma toimetulekustrateegiatesse ka vaimse tervise spetsialistide juhendamist.

Järeldus

Pikaajalise efekti saavutamiseks tuleb oma päevakavasse lisada igasugune füüsiline aktiivsus. Füüsiline aktiivsus toodab endorfiine, mis tekitavad pärast treeningut eufoorilise tunde. Kannatlikkus on omadus, mida saab saavutada füüsilise või vaimse treeningprogrammiga.

Teised atribuudid, nagu rahulikkus ja rahulik käitumine, on sotsiaalsete suhete jaoks vajalikud. Mitmed uuringud on jõudnud järeldusele, et see, kes on vormis, jääb lahke ega lasku kunagi igasugustesse vaidlustesse.