On tõestatud, et füüsiline aktiivsus on stressiravim. Fitness võib märkimisväärselt leevendada stressi, parandada meeleolu ja parandada heaolu.

Mis on Stress?

Stress on keha füüsiline reaktsioon mis tahes nõudmistele või ohtudele. See on loomulik nähtus, mis käivitab kehas võitlemise või põgenemise reaktsiooni. Stress tekitab kehas palju keemilist tasakaalustamatust, mis võib olla travestiaga toimetulekul hädavajalik, kuid võib põhjustada kehas laastamistööd, kui seda ei kontrollita.

See vallandub väikseimate või suurimate emotsionaalsete murrangute või füüsiliste ähvarduste korral, olgu see siis armukese sülitamine või elu eest põgenemine. Selle ajastu ülekoormatud eludes, kus inimesel on nii palju kohustusi, muutub stressiga toimetulek raskeks ülesandeks.

Kuidas on fitness ja stress üksteisega seotud?

Fitness ja stress on kaks paralleelset külge füüsilise ja vaimse heaolu saavutamiseks. Kui soovitakse saavutada füüsilist vormi, on esmalt vajalik vaimse ja emotsionaalse vormisoleku eest hoolitsemine, kuna sellel on eesmärgi saavutamisel ülioluline roll. Teisest küljest on fitness teadaolevalt vaimset tervist parandav!

Fitness ja stress on mõlemad omavahel seotud mõisted, kuna stress võib avaldada suurt mõju inimese tervisele ning treenimismeetodite, nagu jooga ja meditatsioon, abil saab lahendada stressiga seotud probleeme, nagu depressioon, hüpertensioon jne.

Inimese kognitiivsed oskused, nagu õppimisvõime, tähelepanelikkus ja keskendumisvõime, takistavad ka stressiga seotud terviseprobleeme. Kuid treeningprogrammid võivad aidata inimesi, vähendades nende väsimust ja pakkudes vajalikku energiat ja jõudu. Võib-olla olete nii palju kordi kuulnud, et treenides vabastab meie keha inimajus kemikaale, mida nimetatakse endorfiinideks. See kemikaal toimib looduslike valuvaigistitena ja parandab keha talitlust, kutsudes esile õige une ja toitumise, mis omakorda vähendab stressi. See võib aidata ka söögiisu ja näljahäda kontrolli all hoida ning viia kaalulanguseni.

Treeningmeetodid või nipid stressi leevendamiseks

On palju treeningmeetodeid või nippe, mis toimivad ka stressimaandajana, näiteks:

• Kui inimestel ei ole aega konkreetsete harjutuste jaoks, saab jooga hingamisharjutusi teha ka laua taga, mis lõdvestab inimese aju ja keha. Isegi jalgadega kontorisse minek või lifti asemel trepist üles astumine on mõned viisid, mis aitavad parandada nii füüsilist kui ka vaimset vormi.
• Rämpstoidu vältimine, roheliste köögiviljade tarbimine ja rohke vee joomine avaldavad meie kehale positiivset mõju.
• Muusika kuulamine või lemmikbiidi saatel tantsimine on parim meelelahutus alternatiiv koos fitnessiga, mis noorendab inimest ka pärast pikka kiiret ajakava.

Isegi teadlased on väitnud, et regulaarselt treenivatel inimestel on vähem võimalusi terviseprobleemide tekkeks. Levinud stressitaseme vähendamiseks kasutatavad ravimeetodid võivad olla meditatsioon, loodusravi, nõelravi jne.

Vaatamata paljudele ravimeetoditele on meditatsioon parim alternatiiv, kuna see sisendab inimestesse rahulikkust ja kannatlikkust. Aeroobsed harjutused stimuleerivad ka inimeste vaimseid ja füüsilisi võimeid. See suurendab inimese kehas toimuvat depressiooni või ärevuse vastast toimet.

Kuidas fitness stressi ravib?

Siin on, kuidas fitness ravib stressi ja pakub väga vajalikku leevendust:

1. Endorfiinide vabanemine: Füüsiline aktiivsus käivitab endorfiinide vabanemise, mida sageli nimetatakse "hea enesetunde" hormoonideks. Need looduslikud kemikaalid suhtlevad ajuga, et vähendada valu tajumist ja tekitada eufooriatunnet, tõrjudes tõhusalt stressi vastu.
2. Stressihormooni reguleerimine: Treening aitab reguleerida keha stressihormoone, sealhulgas kortisooli. Kuigi kortisool on stressireaktsioonide juhtimiseks hädavajalik, võib krooniline tõus põhjustada ärevustunnet. Regulaarne treening aitab tasakaalustada kortisooli taset, soodustades rahulikumat meeleseisundit.
3. Meeleolu parandamine: Füüsiline aktiivsus soodustab neurotransmitterite nagu serotoniini ja dopamiini vabanemist, mis on tihedalt seotud meeleolu reguleerimisega. Nende neurotransmitterite taseme tõus toob kaasa parema meeleolu, ärevuse vähenemise ja heaolutunde.
4. Tähelepanu hajutamine ja keskendumine: Treeninguga tegelemine häirib tervislikult stressitekitajatest. Treeningu ajal nihkub teie fookus liigutustele, hingamisele ja kehalistele tunnetele, viies teie mõtted hetkeks muredest kõrvale.
5. Lihaspinge vähendamine: Stress avaldub sageli lihaspingete ja sõlmedena. Füüsiline aktiivsus, eriti venitus- ja lõdvestusharjutused, võivad aidata leevendada lihaspingeid, aidates kaasa füüsilisele ja vaimsele lõõgastumisele.
6. Suurenenud hapnikuvool: Treening suurendab vereringet, varustades ajju ja keha hapniku ja toitainetega. See tõhustatud hapnikuvool toetab kognitiivset funktsiooni, vähendab vaimset väsimust ja soodustab vaimset selgust.
7. Neurogenees ja aju tervis: Regulaarne füüsiline aktiivsus on seotud neurogeneesiga, uute neuronite kasvuga ajus. See protsess on seotud paranenud kognitiivse funktsiooni, stressitaluvuse ja emotsionaalse heaoluga.
8. Mindfulness ja meditatsioon: Sellised tegevused nagu jooga ja tai chi, mis sageli kuuluvad treeningrutiinide hulka, hõlmavad tähelepanelikkust ja meditatsioonitehnikaid. Need tavad soodustavad lõõgastumist, eneseteadlikkust ja stressi vähendamist.
9. Parem unekvaliteet: Regulaarne treenimine aitab kaasa paremale unekvaliteedile. Kvaliteetne uni on stressi maandamiseks hädavajalik, kuna see noorendab keha ja vaimu, parandades igapäevaste väljakutsetega toimetulekut.
10. Sotsiaalne suhtlus: Rühmatrennides osalemine või sõpradega treenimine soodustab sotsiaalset suhtlust. Teadaolevalt vähendab sotsiaalne toetus stressitaset ja parandab üldist vaimset tervist.
11. Jõustumine ja enesekindlus: Treeningueesmärkide saavutamine võib tõsta enesehinnangut ja enesekindlust, andes teile võimaluse toime tulla stressitekitajatega vastupidavama suhtumisega.
12. Vaimu ja keha ühendus: Treeningtegevused soodustavad tugevat vaimu-keha ühendust. Oma keha tunnetele ja liigutustele häälestumine soodustab tähelepanelikkust ja vähendab stressitekitajate mäletsemist.
13. Aeg enesehoolduseks: Treeninguteks aja eraldamine on enese eest hoolitsemise tegu. Oma heaolu tähtsuse järjekorda seadmine füüsilise tegevusega saadab sulle positiivse sõnumi, tuletades meelde sinu väärtust ja tähtsust.

Regulaarse treeningu kaasamine oma rutiini võib olla tõhus ja loomulik viis stressi maandamiseks. Olgu selleks siis kiire jalutuskäik, joogatund, tantsutund või jõusaalitreening, meelepäraste tegevuste leidmine võib olla võimas vahend stressi vähendamiseks ning üldise vaimse ja emotsionaalse heaolu parandamiseks.

Kas treening võib põhjustada stressi?

Jah, treening võib teatud olukordades stressi tekitada, kuid treeninguga seotud stressi arutamisel on oluline eristada positiivset stressi (eustress) ja negatiivset stressi (distress).

1. Positiivne stress (Eustress): Eustress viitab positiivsele stressivormile, mis tekib raske või intensiivse füüsilise tegevuse ajal. Seda tüüpi stress on kehale tegelikult kasulik ja võib tuua kaasa mitmesuguseid füsioloogilisi ja psühholoogilisi eeliseid. Eustress tekib siis, kui surute end treeningu ajal oma mugavustsoonist välja, mis toob kaasa kohandusi, nagu suurenenud jõud, vastupidavus ja üldine sobivus. See stress on tavaliselt lühiajaline ja annab positiivseid tulemusi.
2. Negatiivne stress (häda): Distress tekib siis, kui treening muutub üle jõu käivaks, liiga nõudlikuks või häirib teie üldist heaolu. See võib juhtuda mitmel põhjusel:
   • Ületreenimine: Liigne või intensiivne treening ilma piisava puhkuse ja taastumiseta võib viia füüsilise ja emotsionaalse läbipõlemiseni.
   • Vigastus: Treeninguga seotud vigastuse all kannatamine võib põhjustada valu, liikumispiirangute ja tavalistes tegevustes osalemise võimetuse tõttu tekkivat stressi.
   • Ajapiirangud: Kui tunnete survet treeninguid tihedasse ajakavasse mahutada, võib see põhjustada stressi, eriti kui tegelete mitme kohustusega.
   • Kehapilt ja sotsiaalne surve: Enda võrdlemine teistega või surve tundmine teatud kehatüübi saavutamiseks võib põhjustada emotsionaalset stressi ja negatiivset enesetunnetust.
   • Tulemuslikkuse ärevus: Sportlased ja üksikisikud, kes võistlevad spordis või üritustel, võivad kogeda tulemuslikkuse ootustega seotud stressi.
   • Ebareaalsed eesmärgid: Ebareaalsete treeningueesmärkide seadmine võib põhjustada stressi ja pettumust, kui neid teatud aja jooksul ei saavutata.

Leidke tasakaal

Negatiivse stressi vältimiseks on oluline leida tasakaal treeningu intensiivsuse, sageduse ja taastumise vahel. Siin on mõned strateegiad treeninguga seotud stressi juhtimiseks:

• Kuulake oma keha: Pöörake tähelepanu füüsilise ja emotsionaalse pinge tunnustele. Kui tunnete end väsinuna, ärritununa või valutab, võib olla aeg oma treeningrutiini kohandada.
• Taastamise tähtsuse järjekord: Ületreenimise ja läbipõlemise ennetamiseks on hädavajalik piisav puhkus ja taastumine. Jälgige, et intensiivsete treeningute vahel oleks oma kehal aega paraneda.
• Seadke realistlikud eesmärgid: Seadke saavutatavad treeningueesmärgid, mis sobivad teie praeguste võimete ja elustiiliga. Järkjärguline progress on jätkusuutlikum ja vähem stressi tekitav kui äärmuslike eesmärkide seadmine.
• Mitmekesistada oma tegevusi: Kaasake erinevaid tegevusi, mis teile meeldivad, et vähendada läbipõlemise ja ülekoormusvigastuste ohtu.
• Tähelepanelik lähenemine: Harjutage treeningute ajal tähelepanelikkust, et keskenduda praegusele hetkele ja vähendada sooritusega seotud ärevust.
• Otsige professionaalset juhendamist: Kui te pole oma treeningrutiini osas kindel või tunnete end ülekoormatuna, konsulteerige fitness-spetsialisti või tervishoiuteenuse osutajaga, kes saab anda isikupärastatud juhiseid.

Pidage meeles, et treening peaks parandama teie üldist heaolu ja sellega seotud stressi tuleks juhtida, et tagada positiivne ja nauditav kogemus.

Lõpusõnad

Võib öelda, et fitness ja stress toimivad maa kahe poolustena, mis ei saa koos eksisteerida. Tervel ja vormis inimesel ei teki ka kõige halvemates olukordades stressiga seotud terviseprobleeme. Stressivabal ja vormis kehal on alati vastupidavust ja jõudu kõigele vastu seista.

Dietrich Grabbe

Fitnessi ja terviseekspert

Dietrich Grabbe on laialdaselt tunnustatud kui Saksamaa parim fitnessi ja tervise autoriteet. Dietrichi põhjalikud teadmised hõlmavad treeningteadust, toitumist ja vaimset heaolu, mis teeb temast selle valdkonna nõutud eksperdi.

https://www.healthyfitnesstrick.com/about-us/